Kui Pluvia päästab jalgpalliStaadionid kogu maailmas

Katuselt sademevee äravoolusüsteem Pluvia on paigaldatud arvukatele jalgpallistaadionitele. See on mõistlik valik mitmesugustel põhjustel.

Vihmavalingu ajal ei ole jalgpall lõbus, vähemalt mitte siis, kui seisate väljakul. Paljude jalgpallistaadionite publikuala on aga katusega ja paljudele neist on paigaldatud katuselt sademevee äravoolusüsteem Geberit Pluvia. Seetõttu rõõmustavad pealtvaatajad kuivas.
Süsteem imeb vee katuselt lehtrikujuliste äravooluavade kaudu, milles tekib alarõhk. Torud täituvad kiiresti veega. Tekib kiiresti voolav katkematu veesammas. Imivaakum tagab äravoolusüsteemi suure jõudluse, mistõttu katusel on vaja suhteliselt vähe sissevooluavasid. Tänu sellele saab kasutada pikemaid horisontaalseid torulõike vihmaveepüstikuteni.

Arhitektuurilised ja konstruktsioonilised eelised

Geberiti tootejuhi Andreas Mosebachi sõnul on need omadused süsteemi suureks eeliseks staadioniehituses. Katus katab harva kogu staadioni. Väljak jääb avatuks, ainult väljaspool on seinad. Vihmaveetorud saab vaid sinna paigaldada, mistõttu pikemad horisontaalsed lõigud on vältimatud. „Pluvia on seega staadioni ehitamise korral ideaalne lahendus.“

Kõigele lisaks on äravoolulehtrite suur maht sobiv suure vooluhulga korral. „Staadioni katus on suure pindalaga,“ ütleb tootejuht. „Pluvia äravoolusüsteem saavutab suure jõudluse vähese materjaliga. Nii saab terve staadioni katuse tühjendada vaid mõne vihmaveepüstiku abil,“ selgitab Andreas Mosebach. See tähendab, et süsteem vajab vähe ruumi ja pakub suurt arhitektuurilist vabadust, mis on staadioniehituses oluline tegur. „Staadionid on tavaliselt arhitektuursed meistriteosed.“ Pluvia on kasutusel jalgpallistaadionitel kogu maailmas. Siin on valik näiteid.

Allianz Arena, München, Saksamaa © Pixabey

Allianz Arena, München, Saksamaa

Baseli arhitektuuribüroo Herzog & de Meuron projekteeritud ja 2006. aastal avatud Allianz Arenat Münchenis peetakse kaasaegse staadioniehituse ikooniks. Välisseinad lähevad sujuvalt üle katusepinnaks ning seda kaunistavad ligi 2800 rombikujulist õhkpatja. Katusekoormus kantakse 48 terastalalt väljapoole raudbetoonkonstruktsiooni tugedesse. Katuselt sademevee äravoolusüsteem Geberit Pluvia on paigaldatud katusevõlvile. Selle ühendamiseks vihmaveetorudega kasutati painutatavaid ühendustorusid.

Bakuu Olimpiyat Stadyumu, Bakuu, Aserbaidžaan © Andrei Krobostov / Alamy Stock Photo

Bakuu Olimpiyat Stadyumu, Bakuu, Aserbaidžaan

Bakuu riiklik staadion mahutab veidi üle 69 000 pealtvaataja. Seal on nii jalgpallistaadion kui ka kergejõustikuareen. Fassaadile kinnitatud paneelid säravad erksates toonides ja meenutavad seega mõneti Münchenis asuvat Allianz Arenat. Teraskatuse jaoks tuli teha spetsiaalsed arvutused ajutiste koormuste, näiteks tuule, aga ka läbipainde ja pingete arvestamiseks. Staadioni katusepinnalt tagab sademevee täiusliku äravoolu Geberit Pluvia.

Vodafone Arena, Istanbul, Türgi © DB Architecture & Consulting

Vodafone Arena, Istanbul, Türgi

Beşiktaşi jalgpalliklubi uus kodustaadion mahutab 42 000 pealtvaatajat. Staadion asub Bosporuse väina Euroopa-poolsel kaldal vaatega Üsküdari linnaosale. Muinsuskaitsenõuete tõttu säilitati osa vanast staadionist koos lõunafassaadi ja läänepoolse peaväravaga. Arhitektil õnnestus ühendada vanad osad kaasaegse kontseptsiooniga. Staadioni katus koosneb silikooniga kaetud klaaskiudmembraanist. Üsna lamedalt katuselt juhib sademevee ära Pluvia.

Riiklik staadion, Varssavi, Poola. © Pixabey

Riiklik staadion, Varssavi, Poola

Varssavi riiklik staadion ehitati 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste jaoks. See põhines olemasoleval, kuid laguneval Dziesieciolecia staadionil, mida 1988. aastast alates enam sportimiseks ei kasutatud. Staadioni ehitus jaotati süsteemselt kaheks osaks. Tribüün koosneb monteeritavatest betoonosadest. Selle kohal on tekstiilmembraaniga terastraadist võrkkatus. Sisemine katus koosneb liikuvast membraanpurjest, mida saab staadioni kohale paigaldada. Äravoolusüsteem Geberit Pluvia tagab sademevee kindla äravoolu katuselt.

Kaplinna staadion, Kaplinn, Lõuna-Aafrika Vabariik © Pixabey

Kaplinna staadion, Kaplinn, Lõuna-Aafrika Vabariik

Algselt 64 000 istekohaga staadion Kaplinnas, mis ehitati maailmameistrivõistluste jaoks Lõuna-Aafrikas, asub Atlandi ookeani ranniku lähedal, kuid ka Kaplinna kesklinna lähedal. Staadionit iseloomustab eelkõige kumer lamineeritud klaaskatus. Keskosas on see valmistatud läbipaistvast klaasist ning välisküljel on emailitud rõngas, et vähendada soojuse ja valguse intensiivsust. Äravoolusüsteem Geberit Pluvia juhib sademevee katuselt ära.