Ämmaemand selgitab: Kuidas hooldada intiimpiirkonda pärast sünnitust ja menstruatsiooni ajal
Intiimpiirkond on pärast sünnitust ja menstruatsiooni ajal haavatavam kui tavaliselt ning vale hooldus võib soodustada põletikke, ärritust ja pikendada paranemisaega. Ämmaemand selgitab, mis nendel perioodidel kehas toimub ja milline peaks paranemist toetav intiimhügieen olema.
Ämmaemand Maarja-Liis Sterni sõnul peab naise kehal nii menstruatsiooni ajal kui ka sünnituse järgselt toime tulema erinevate muutustega.
„Pärast sünnitust hakkab emakas kiiresti kokku tõmbuma, platsenta irdumise koht paraneb ning selle käigus tekib voolus, mis on alguses vererohkem ja tumedam ning hiljem muutub heledamaks ja kaob üldse. Tupp, välised suguelundid ja lahkliha piirkond võivad olla sünnitusjärgselt turses ja hellad, mis omakorda võib tekitada kipitust, pinge- ja ka raskustunnet. Samal ajal on limaskestad hormonaalsete muutuste tõttu (eriti imetamise ajal) sageli kuivemad ja tundlikumad.
Samasugused muutused toimuvad kehas ka keisrilõike järgselt, lisaks tuleb hoolt kanda kõhul oleva lõikearmi eest.
Menstruatsiooni ajal väheneb aga piimhappebakterite arv, mis soodustab kahjulike bakterite paljunemist, lisaks võib pikalt nahal ja limaskestal olev veri põhjustada ärritust, kipitust, ebamugavust ja ebameeldivat lõhna,“ tõi Stern välja.
Ämmaemanda sõnul tuleb mõlemas olukorras tavapärasest suuremat tähelepanu pöörata korrektsele intiimhügieenile.
Pärast sünnitust ei ole vaja intiimpiirkonda üle hooldada
Sünnitusjärgselt soovitab Stern pesta intiimpiirkonda 1–2 korda päevas kõige lihtsama ja nahasõbralikuma „intiimpesuvahendiga“ ehk leige veega. Liigne pesemine, hõõrumine ja tugevatoimeliste toodete kasutamine võivad limaskesta ärritada ja paranemist aeglustada.
„Kuigi pärast tualeti kasutamist pesemine ei pruugi paljude jaoks olla igapäevane harjumus, on see naise hügieeni ja heaolu seisukohast väga mõistlik tegevus. Eriti pärast sünnitust, kui intiimpiirkond on tundlikum, tualettpaberi kasutamine võib olla ebamugav või isegi valulik,” selgitas Stern.
Ta lisas, et järjest enam kasutatakse lahendusi, mis võimaldavad veega pesemist otse tualetis, ilma täiendavate hügieenitoodeteta. „Näiteks Geberiti AquaClean bideefunktsiooniga tualetipotid pakuvad võimalust intiimpiirkonna õrnaks puhastamiseks veega ning arvestavad sealjuures naise anatoomiaga ja suunavad veejoa täpselt õigesse kohta. Pottide düüs puhastub automaatselt enne ja pärast igat kasutuskorda ning mitmetel mudelitel on lisaks ka kuivatuse funktsioon. See tähendab, et pärast tualeti kasutamist ei ole vaja mehaanilist kuivatamist ega täiendavaid vahendeid, mis võivad niigi tundlikku nahka veelgi ärritada,” kirjeldas Stern.
Kui on siiski soov kasutada pesuvahendit, soovitab ämmaemand valida õrna, lõhnatu, värvaineteta ja intiimpiirkonnale sobiva pH-tasemega pesugeeli, kuid seda ei ole ilmtingimata vaja igal pesukorral.
„Pesemisel tuleks liikuda eest taha, et vältida soolebakterite sattumist tuppe ja lahklihale. Pärast pesu tuleb piirkonda kuivatada õrnalt tupsutades, mitte tugevalt hõõrudes. Haavade paranemist toetavad ka õhuvannid ehk see, kui lased intiimpiirkonnal aeg-ajalt aluspesuta hingata,“ jagas ämmaemand nõu.
Vesi on eduka taastumise võti
Tema sõnul kehtivad õmbluste ja keisrilõike korral samad põhimõtted: hoia haav puhas ja kuiv, väldi tugevatoimelisi pesuvahendeid ja hõõrumist. Kindlasti tuleb ämmaemanda või arsti poole pöörduda, kui valu muutub tugevamaks, tõuseb palavik, voolus või haav on ebameeldiva lõhnaga – need võivad viidata põletikule.
Ämmaemand rõhutas, et sünnitusjärgse vooluse puhul tuleb kasutada sidemeid, sest tampoonid ja menstruaalanumad suurendavad infektsiooni riski. Aluspüksid soovitab ta aga valida puuvillasest, hingavast materjalist ja mitte liiga kitsad.
„Lisaks intiimhooldusele võib suureks sünnituse järgseks väljakutseks kujuneda ka tualetis käimine, eriti siis, kui on õmblused või esineb hellust ja valu lahkliha piirkonnas. Kui urineerimine põhjustab esimestel päevadel kipitust, lase samal ajal leiget vett lahkliha piirkonda. Mugavalt saab seda teha käsidušiga või eelpool mainitud bideefunktsiooniga ja spetsiaalselt naise anatoomiaga sobituval potil, mis õrna veejoa vajalikku piirkonda juhib. Samuti on soovitatav juua piisavalt, et uriin ei oleks liiga kontsentreeritud. Sooletegevust hõlbustavad aga piisav vedeliku tarbimine ja kiudainerikas toit ning vastavalt ämmaemanda või arsti soovitusele ka õrna lahtisti kasutamine. Soovi korral võid sooletegevuse ajal lahkliha käega või puhta salvrätiga õrnalt toetada – see annab turvatunnet ja vähendab pinge- ja ebamugavustunnet haava piirkonnas. Roojamise järgselt on sünnitusjärgsel perioodil soovitatav iga kord pesta intiimpiirkonda sooja veega, et vähendada infektsiooni riski ja aidata paranemisele kaasa,“ sõnas ämmaemand.
Menstruatsiooni ajal on vajalik tihedam intiimhügieen
Ka menstruatsiooni ajal on vajalik veidi tihedam intiimhügieen ja hügieenivahendite regulaarsem vahetamine. Kuigi menstruatsiooniveri ise ei ole must ega räpane, on see bakteritele toitaineterikas ning koos sooja ja niiske keskkonnaga loob see eriti soodsad tingimused nende kasvuks, paljunemiseks ja levikuks. Pikalt nahal ja limaskestal olev veri võib aga põhjustada ärritust, kipitust, ebamugavust ja ebameeldivat lõhna.
„Enda värskena hoidmiseks ning ärrituste ja põletike ennetamiseks piisab intiimpiirkonna leige veega pesemisest 1–2 korda päevas. Soovi korral võid kasutada õrna, lõhnatut ja intiimpiirkonnale sobiva pH-ga pesugeeli. Oluline on vahetada sidemeid, tampoone või menstruaalanumat piisavalt sageli ja mitte hoida ühte vahendit liiga kaua järjest. Vältida tasub tugevalt lõhnastatud pesugeele, intiimdeodorante ja tupeloputusi, sest need võivad rikkuda tupe loomulikku mikrofloorat,“ jagas naisetervise spetsialist nõuandeid menstruatsiooniaegseks intiimhoolduseks.
Kokkuvõtvalt kehtib ämmaemanda sõnul naiste intiimhoolduses põhimõte: vähem on parem ehk oma kõige intiimsemat piirkonda ei ole vaja “üle hooldada” ega tugevalt puhastada.
